Olulisemad muudatused lühidalt
| 1. jaanuar 2026 | Koduomaniku maamaksusoodustus muutus pindalapõhisest summapõhiseks. Soodustuse suuruse 0–1000 eurot määrab kohalik omavalitsus. |
|---|---|
| 1. jaanuar 2026 | Üldine maksuvaba tulu on kuni 8400 eurot aastas ega vähene enam sissetuleku kasvades. See võib mõjutada ka üüri- ja muu kinnisvaratulu lõplikku maksuarvestust. |
| 1. jaanuar 2026 | Väikese võimsusega elektritootmise, salvestamise, tarbimiskaja ja tasakaalustamisturgude teatud tulu muutus maksuvabaks, sealhulgas korteriühistu liikme tasandil. |
| 20. mai 2026 | Hakkas kohalduma EL-i määrus, mis ühtlustab lühiajalise majutuse platvormide andmete kogumist ja jagamist. |
| 13. juuni 2026 | Jõustusid planeerimismenetlust kiirendavad muudatused, mis annavad omavalitsustele rohkem paindlikkust ja parandavad planeeringuinfo avalikkust. |
| 1. august 2026 | Jõustusid ehitusseadustiku muudatused: mitmed menetlused lihtsustusid, kuid korterelamu rekonstrueerimise puhul muutus ehitusloa nõue selgemaks ja rangemaks. |
1. Maamaks: koduomaniku soodustus sõltub nüüd omavalitsusest
Kõige otsesemalt võib omaniku rahakotti mõjutada maamaksu muudatus. Kuni 2025. aastani oli kodualune maa teatud pindala ulatuses maksuvaba: tiheasustusega alal kuni 0,15 hektarit ja mujal kuni 2 hektarit. Alates 2026. aastast ei sõltu koduomaniku soodustus enam maa pindalast, vaid eurodes väljendatud summast.
Iga kohalik omavalitsus otsustab ise, kas soodustus on 0 eurot, 1000 eurot või midagi nende vahel. Kui omavalitsus määras soodustuseks 0 eurot, ei rakendata koduomaniku soodustust üldse. Seetõttu võivad sama väärtusega kodude omanike maamaksukohustused eri valdades ja linnades olla erinevad.
Soodustuse saamiseks peavad 1. jaanuari seisuga olema täidetud põhitingimused: inimene peab olema maa omanik või kasutaja, maa peab olema elamumaa või õuemaa kõlvikuga maatulundusmaa ning sellel asuv hoone peab olema rahvastikuregistris inimese püsiv elukoht. Kaas- või ühisomandi korral arvestatakse soodustus üldjuhul omandiosa järgi.
Praktiline järeldus: kontrolli maamaksuteadet, rahvastikuregistri aadressi ja oma omavalitsuse kehtestatud soodustuse summat. Kui ostsid kodu aasta jooksul, ei pruugi uus elukoha registreering mõjutada sama aasta maamaksu, sest määrav on 1. jaanuari seis.
2. Planeerimismenetlused muutusid kiiremaks ja digitaalsemaks
13. juunil 2026 jõustunud muudatuste eesmärk on vähendada venivaid menetlusi ja anda planeeringu koostamise korraldajale võimalus määrata mõistlik tähtaeg ka siis, kui seadus konkreetset tähtaega ei sätesta. Planeeringute andmekogusse koondatakse senisest terviklikumalt planeeringud, lisad, menetlustoimingud ja otsused, mis peaks parandama läbipaistvust nii maaomaniku, naabri kui ka ostja jaoks.
Oluline muudatus puudutab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. Sellest menetlusliigist loobuti ning suure mõjuga ehitisi saab edaspidi kavandada detailplaneeringu kaudu. Omavalitsused saavad paindlikumalt lõpetada vananenud või seisma jäänud menetlusi.
Seadusesse lisati ka põhimõte, et detailplaneering kaotab kehtivuse, kui selle elluviimist ei ole kümne aasta jooksul alustatud. Seda reeglit ei tohi aga tõlgendada nii, et kõik vanad detailplaneeringud kadusid 2026. aastal automaatselt. Rakendussätted ja konkreetse planeeringu kehtestamise aeg tuleb alati eraldi üle kontrollida.
Ostja või arendaja jaoks tähendab see, et ainult kinnistusraamatu ja ehitisregistri vaatamisest ei piisa. Enne maa või arenduspotentsiaaliga kinnistu ostmist tuleb kontrollida ka kehtivat üld- ja detailplaneeringut, menetluses olevaid planeeringuid ning võimalikke tähtajalisi või kohalikke tingimusi.
3. Ehitusseadustiku muudatused alates 1. augustist 2026
Ehitusseadustiku muudatuste üldine eesmärk on vähendada tarbetut bürokraatiat ja kiirendada tavapäraseid menetlusi. Näiteks pikenes ehitusteatise kehtivus kahelt aastalt neljale aastale. Ühe kasutusloa taotlusega saab teatud juhtudel hõlmata mitut hoonet ning eramajade ja paariselamute kasutuselevõtul asendati kasutusloa nõue lihtsama kasutusteatisega. Ministeeriumi selgituse järgi võtab sellise teatise menetlus tavaliselt kuni kümme päeva ja riigilõivu ei lisandu.
Mõnes olukorras saab ehitusõiguse lahendada projekteerimistingimustega, ilma et kehtivat detailplaneeringut peaks muutma. See võib olla oluline näiteks väiksema abihoone, garaaži või kuuri puhul, kuid projekteerimistingimused ei tähenda automaatselt, et ehitada võib igale kinnistule ükskõik mida. Alles jäävad tuleohutus-, kaugus-, muinsuskaitse-, looduskaitse-, naabrusõiguse ja kohaliku planeeringu nõuded.
Alla 20 m² ja kuni 5 meetri kõrguse mitteelamu puhul võib loa- või teatamiskohustus teatud tingimustel puududa. See ei vabasta omanikku vastutusest ehitise ohutuse ja muude nõuete täitmise eest. Reklaamlause „alla 20 ruutmeetri võib alati ilma loata ehitada“ on seetõttu eksitav.
4. Korterelamu rekonstrueerimine nõuab suuremat tähelepanu
Üks omanike jaoks tähtsamaid muudatusi on korterelamu rekonstrueerimise ehitusloa nõude täpsustumine. Rekonstrueerimine ei tähenda tavalist värvimist, põrandakatte vahetamist või köögimööbli uuendamist. Küsimus tekib siis, kui töö muudab oluliselt hoone omadusi: näiteks kandekonstruktsiooni, tehnosüsteemi, tuleohutust, energiatõhusust, fassaadi või kasutusviisi.
Korteriomanik ei saa lähtuda ainult sellest, et töö toimub tema eriomandi sees. Kandvad seinad, välispiirded, ventilatsioon, küttesüsteem, püstakud ja paljud muud osad on kaasomandi või kogu hoone ohutuse seisukohast olulised. Lisaks ehitusloale või ehitusteatisele võib vaja minna korteriühistu otsust, teiste omanike nõusolekut, projekti ja pädeva spetsialisti hinnangut.
Seetõttu tuleb enne seina eemaldamist, märgruumi ümberpaigutamist, ventilatsiooni muutmist, rõdu sulgemist või küttesüsteemi ümberehitamist küsida kirjalik seisukoht kohalikult omavalitsuselt ja korteriühistult. Täpsemalt käsitleme seda eraldi artiklis korteri ümberehitamise kohta.
5. Vanade ja registrisse kandmata ehitiste seadustamine lihtsustus
2026. aasta muudatused lihtsustasid enne ehitusseadustiku jõustumist püstitatud ehitiste korrastamist. Enne 22. juulit 1995 ehitatud ehitise puhul lähtutakse üldjuhul õiguspärasuse eeldusest. Hilisemate, kuid enne 1. juulit 2015 valminud ehitiste puhul keskendutakse senisest rohkem ehitise ohutuse tõendamisele.
Samuti kaotati varem rakendunud 500-eurone riigilõiv ehitisregistrisse kandmata ehitise registrisse lisamisel. See ei tähenda, et ebaseaduslik juurdeehitus muutub automaatselt seaduslikuks. Omanikul võib endiselt olla vaja esitada mõõdistus, audit, projekt, ekspertiis või muud tõendid ning kõrvaldada ohtlikud või planeeringuga vastuolus olevad lahendused.
Müüja jaoks on mõistlik registriandmed korrastada enne kuulutuse avaldamist. Ostja pank, hindaja või notar võib avastada erinevuse ajal, mil tehing on juba kokku lepitud, ja see võib põhjustada viivituse, hinnasurve või finantseerimisest loobumise.
6. Tulumaks jäi 22 protsendile, kuid maksuvaba tulu muutus
2026. aasta alguse eel räägiti palju võimalikust 24-protsendilisest tulumaksust, kuid kehtiva tulumaksuseaduse järgi on füüsilise isiku üldine tulumaksumäär 22%. Kinnisvara müügist saadava maksustatava kasu ja füüsilise isiku üüritulu maksustamise põhiloogika ei kadunud.
Muutus üldine maksuvaba tulu: alates 2026. aastast on see kuni 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas ega vähene enam suurema sissetuleku korral. Aasta lõplikus maksuarvestuses arvestatakse maksustatava aastatulu hulka muu hulgas rendi- ja üüritulu ning maksustatav vara võõrandamise kasu. Maksuvaba oma elukoha müük aastatulu hulka ei lähe.
Oluline on eristada kahte küsimust: kas konkreetne kinnisvaratulu on maksustatav ja kui suur on inimese lõplik maksukohustus pärast lubatud mahaarvamisi ning maksuvaba tulu. Kinnisvara müügi tulumaksu käsitleme järgmises eraldi põhjalikus artiklis.
7. Korteriühistute ja väiketootjate energiatulu maksuvabastus laienes
Alates 1. jaanuarist 2026 laiendati maksuvabastust väikese võimsusega energialahendustele. Maksuvaba võib olla tulu, mis saadakse kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega elektrienergia müügist või tasakaalustamisturgudel osalemisest, samuti kuni 15 kW energiasalvesti või tarbimiskaja kasutamisest.
Reegel laieneb teatud tingimustel ka korteriühistu kaudu saadavale tulule. Korteriühistu liikme puhul arvestatakse piirmäära liitumispunkti või korteriomandi kohta; MTA selgituses on korteriomandi piiriks 11 kW. See on oluline kortermajadele, kus kasutatakse päikesepaneele, akusid või juhitavat tarbimist ning jaotatakse saadud tulu liikmete vahel.
Maksuvabastus ei lahenda siiski kõiki raamatupidamis-, võrgulepingu ega korteriühistu otsustamise küsimusi. Enne tulu jaotamist tuleb kontrollida lepingu mudelit, seadme võimsust, liitumispunkti ja seda, kelle nimel tulu teenitakse.
8. Airbnb ja muu lühiajaline üür: rohkem andmeid, mitte automaatne üleriigiline keeld
20. maist 2026 kohaldub Euroopa Liidu määrus 2024/1028, mis loob ühised põhimõtted lühiajalise majutuse platvormide andmete kogumiseks ja jagamiseks. Kui riigis või omavalitsuses kasutatakse registreerimismenetlust, peavad platvormid toetama registreerimisnumbri kasutamist ning edastama pädevatele asutustele tegevusandmeid.
Määrus ei kehtesta iseenesest Eestis universaalset Airbnb-luba ega kogu riiki hõlmavat keeldu. Samuti ei asenda see kohalikke planeerimis-, ehitus-, eluruumi kasutamise, maksustamise ega korteriühistu reegleid. Selle peamine eesmärk on muuta platvormimajutus läbipaistvamaks ja anda ametiasutustele usaldusväärsemat infot.
Omaniku jaoks tähendab see, et platvormil tegutsemine muutub vähem anonüümseks. Kontrollida tuleb maksukohustust, eluruumi kasutusotstarvet, majutusteenuse nõudeid, korteriühistu otsuseid ning seda, kas tegevus häirib teiste korteriomanike õigusi.
9. Mida peaks omanik, ostja või müüja nüüd tegema?
Omanik peaks kontrollima maamaksuteadet, registriaadressi ja oma omavalitsuse koduomaniku soodustust. Planeeritava ehitustöö puhul tuleks enne lepingu sõlmimist küsida omavalitsuselt kirjalik seisukoht ning selgitada, kas vaja on projekti, ehitusteatist või ehitusluba.
Müüja peaks võrdlema kinnistusraamatu, ehitisregistri ja tegeliku olukorra andmeid. Eriti oluline on kontrollida juurdeehitusi, eemaldatud seinu, rõdusid, pööninguid, küttesüsteeme ja kasutusotstarvet. Maksustatava müügi korral tuleb alles hoida soetusmaksumuse ja parenduskulude tõendid.
Ostja peaks lisaks korterile kontrollima kogu hoonet, korteriühistu otsuseid, planeeringuid, ehitusdokumente ja maamaksu. Arenduskrundi puhul tuleb hinnata mitte ainult olemasolevat detailplaneeringut, vaid ka selle kehtivust, elluviimise seisu ja võimalikke muudatusi.
Korteriühistu peaks üle vaatama renoveerimisprojektide loa- ja nõusolekunõuded, energialahenduste lepingud ning lühiajalise majutusega seotud sisekorra ja häiringute lahendamise korra.
Korduma kippuvad küsimused
Kas 2026. aastal tõusis kinnisvara müügi tulumaks 24 protsendile?
Ei. Kehtiva tulumaksuseaduse järgi on üldine määr 22%. Maksustatakse üksnes maksustatav kasu; oma elukoha müügi vabastus kehtib tingimuste täitmisel edasi.
Kas kodualune maa on 2026. aastal endiselt täielikult maksuvaba?
Mitte automaatselt. Soodustus on summapõhine ja selle suuruse 0–1000 eurot määrab kohalik omavalitsus.
Kas alla 20 m² kuuri võib alati ilma loata ehitada?
Ei. Loa- või teatamiskohustuse puudumine ei kõrvalda planeeringu, tuleohutuse, kauguste, kaitsevööndi, muinsuskaitse ega naabrite õiguste nõudeid.
Kas korteris mittekandva seina eemaldamiseks on alati vaja ehitusluba?
Mitte alati, kuid seina tegelik funktsioon ja töö mõju hoonele tuleb enne kindlaks teha. Korterelamu rekonstrueerimise puhul võib vaja olla projekti, ühistu nõusolekut ja ehitusluba.
Kas vana registrisse kandmata hoone muutus automaatselt seaduslikuks?
Ei. Menetlus lihtsustus, kuid ohutust ja vastavust võib endiselt olla vaja tõendada.
Kas EL-i uus määr keelab Airbnb korterites?
Ei. Määrus keskendub andmete kogumisele ja jagamisele. Tegevuse lubatavus sõltub endiselt Eesti ja kohaliku tasandi reeglitest ning konkreetsest hoonest.
Kas 2026. aasta planeeringumuudatus tühistas kõik üle kümne aasta vanad detailplaneeringud?
Ei. Konkreetse planeeringu kehtivust tuleb kontrollida koos rakendussätete, kehtestamise kuupäeva ja elluviimisega.
Kas artikkel asendab omavalitsuse või juristi nõu?
Ei. Kinnisvara- ja ehitusõiguses sõltub vastus sageli konkreetsest objektist, planeeringust, projektist ja kohaliku omavalitsuse praktikast.
Ametlikud allikad
- Maksu- ja Tolliamet – maamaks ja koduomaniku soodustus 2026
- Kliimaministeerium – ehitusseadustiku muudatused alates 1. augustist 2026
- Riigikogu – planeerimismenetlusi kiirendavad muudatused
- Riigi Teataja – planeerimisseaduse muutmise seadus
- Riigi Teataja – tulumaksuseadus
- Maksu- ja Tolliamet – maksuvaba tulu arvestamine 2026
- Maksu- ja Tolliamet – elektrienergia ja tasakaalustamisturgude tulu
- EUR-Lex – määrus (EL) 2024/1028 lühiajalise majutuse andmete kohta
Kas vajad konkreetse objekti kontrolli?
ROVEN Kinnisvara aitab enne müüki või ostu kontrollida objekti dokumente, registriandmeid ja tehingu peamisi riske.
Võta ühendustArtikkel annab üldise ülevaate 3. augusti 2026 seisuga ega asenda konkreetse objekti õigus-, maksu-, ehitus- või planeerimisnõustamist.
